Vingugaasist (CO)

Vingugaas on lõhnatu ja värvitu ülimürgine gaas, mis uinutab ohvri ning võtab temalt võimaluse ruumist väljuda. Mürgitus sõltub vingugaasi sisaldusest õhus ja toime kestusest: tervisele on ohtlik juba 20 ppm (vingugaasi sisalduse mõõtühik sissehingatavas õhus), kui viibida sellises keskkonnas üle 8 tunni.

Vingugaasimürgistuse kahtluse korral tuleks võimalikult kiiresti ruumist lahkuda ja värske õhu kätte minna. Väljudes ava ruumi tuulutamiseks aknad. Rahuliku ja sügava hingamise järel mööduvad kergemad mürgitusnähud mõne aja pärast. Tugevama mürgituse korral tuleb kutsuda kiirabi.

 

Kuidas vingugaas tekib?

Vingugaas tekib mittetäieliku põlemise käigus. Võimalikud vingugaasiallikad on: liiga vara kinni pandud ahju-, kamina- või pliidisiiber, garaažis töötav automootor, valesti reguleeritud gaasipliit või halva tõmbega gaasiveeboiler.

 

Kuidas vältida vingugaasi teket?

• Tuli vajab põlemiseks õhku.

Põlemisel näitab õhu juurdevoolu piisavust leegi värvus:

 

• Kütte- või gaasiseadmega ruumis peab olema tagatud õhuvahetus.

Vajaliku õhu juurdevoolu tagamiseks paigaldatakse tahkekütusel töötava kütteseadmega ruumi välisseina värskeõhuklapp. Vannitoas paikneva gaasiveeboileri õhuvahetus on tagatud juhul, kui vannitoas on lae all ventilatsioonirest. Vannitoa ukse allosas peab olema õhuava, mille kaudu gaasiseadme põlemiseks ja ventilatsiooniks vajalik lisaõhk pääseb vannituppa. Gaasiveeboileri põlemisgaasid tuleb juhtida eraldipaiknevasse suitsulõõri.

• Ära sulge ahjusiibrit liiga vara.

Õige sulgemise aeg on siis, kui söed enam ei hõõgu ja on kattunud musta kihiga.

• Gaasisüsteem vajab regulaarset kontrolli ja hooldust.

Gaasitöid ei tohi teha ise. Reeglina tuleb kodutarbija gaasiseadmeid ja -paigaldisi (gaasiveesoojendi, gaasipliit, gaasikatel) lasta spetsialistil kontrollida ja hooldada kord aastas. Täpsema info selle kohta leiab iga konkreetse seadme kasutamis- ja hooldusjuhendist. Gaasiohutuse meelespea kodutarbijale on leitav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel https://www.ttja.ee/et/gaasiohutuse-meelespea

 

Vingugaasi avastamisest

Vingugaas ja õhk on praktiliselt sama rasked, selliselt saab eeldada, et vingu gaas levib ruumides sama laadselt õhuga – kütte- või gaasiseadmes tekkiv vingu gaas liigub koos sooja õhuga lae alla, siis jahtub ja jaguneb ruumis laiali.

 

Vingugaasiandurist

Vingugaasiandur on kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Kasulik on paigaldada vingu gaasiandur kõikidesse ruumidesse, kus asub puuküttel köetav kütteseade (ahi, kamin, pliit, katel) ning gaasiveeboiler või gaasikatel.

• Anduri paigaldamisel tuleb esmalt lähtuda tootja paigaldusjuhendist.

• Kütteseadmega ruumis tuleks eelistada anduri paigaldamist ruumi lakke, jättes seina ja anduri vahemaaks rohkem kui 30 cm ning kütteseadmest 1–3 m.

• Ruumis, kus kütteseade puudub, tuleks andur paigaldada hingamisteede kõrgusele seinale (eluruumis diivanil istumise kõrgusele, magamistoas padja kõrgusele).

• Üks andur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis – seade näitab vaid anduri juures levivat vingugaasitaset.

• Vannitoas, kus on gaasiveeboiler, peab anduri niiskuskindluse klass olema vähemalt IP-44.

• Vingugaasianduri töökorras olekut tuleb vähemalt kord kuus kontrollida, vajutades selle testnuppu. Piiksuv signaal kinnitab seadme töökorras olekut.

• Jälgi tootjapoolset anduri sensori eluiga (sensori tundlikkus väheneb ajas).

• Puhasta andurit regulaarselt tolmust, kasutada võib nii tolmuimejat kui ka lappi.