23.02  tähistati Konstantin Pätsi mälestussamba juures Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva. Uulu segakoor ja Treimani laulukoor esitasid isamaalisi laule ja kõlasid pidupäevale kohased kõned.

Vallavanem Külliki Kiiveri kõne:

Austatud vallarahvas ja külalised!

On 23. veebruar 2023. Samal päeval, aastal 1874 sündis Tahku külas Tahkuranna mõisas maaomanik Jakob Pätsi teise lapsena Eesti Vabariigi esimene president, poliitik ja valitsusjuht Konstantin Päts. Konstantin Pätsi sünniaastapäeval oleme tänagi iseseisvuspäeva ootuses kogunenud tema mälestussamba jalamile. Mälestusmärk avati esmakordselt 1939. a suvel Pätsi kodutalus, lõhuti aga sissetungijate poolt juba 1940. aastal. Praegusel kujul taastati see sünnikodu lähedale Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel 25. juunil 1989. aastal.

Homme, 24. veebruaril, tähistame Eesti Vabariigi 105. aastapäeva, mis on  Eesti ainsa rahvuspühana eriti oluline.

24. veebruaril 1918 avaldati "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Igal aastapäeval korratakse kõnedes alljärgnevaid Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt vastu võetud iseseisvusmanifesti üliolulisi ja mõtlemapanevaid sõnu.

„E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks".

Manifesti võimsates ja kohustavates ridades on antud Eesti rahvale kanda vastutus oma riigi hoidmise ja kaitsmise eest. Ajaloost teame, et sellel teel on olnud kergemaid ja raskemaid päevi, kaotusi ja võite.

Eesti rahvas saavutas omariikluse 1918. aastal paljuski tänu väljakujunenud omavalitsustraditsioonidele. saades sellega tugeva vundamendi ühiskonnaelu demokraatlikul korraldamisel. Ka riikluse taastamises ja arengus on kohalikel omavalitsustel olnud ja on täita väga oluline roll. Omavalitsusliku staatuse andmine valdadele on ajalooliseks verstapostiks, mida mäletavad veel mitmed põlved.

Nii endine Häädemeeste kui ka Tahkuranna vald said omavalitsusliku staatuse esimeste hulgas, vastavalt 6. detsembril 1990 ja 19. detsembril 1991. a.  Need aastaid oma vankrit vedanud omavalitsused panid 2017.a lõpus leivad ühte ja toimetavad nüüd ühise hingamise suunas Häädemeeste valla nime all. Kahe valla liitmisel on põimunud erinev ajalugu, kultuuripärand ja inimesed. Mõlema endise valla väärtused vormuvad tasapisi uues mõõtmes. Eesti riik on väike ning just omanäolised piirkonnad teevad temast selle Eestimaa, mis vastab eestlase soovidele ja võimaldab elada paigas, mis on hingelähedane - olgu selleks siis vaikne talukoht või suuremate võimalustega keskus. Aitäh kõigile, kes on valinud oma elukohaks Häädemeeste valla. Meil on siin palju, mille üle uhkust tunda. Tahkuranna ja Häädemeeste piirkonnast on kujunemas üksmeelne ja arenev kogukond, kindlaid eesmärke taotlev tervik.

Milline on omavalitsuste staatus ja roll täna, aastal 2023? Kohaliku omavalitsuse osa riiklikus mastaabis kasvab ja täita tuleb nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid ülesandeid. Eesti Vabariigi Põhiseadus sisaldab kohaliku omavalitsuse garantiid, kohaliku kogukonna poliitilise enesekorralduse tagatist, mille fikseerivad riigi ja kohaliku omavalitsuse suhet reguleerivad õigusnormid. Riigi sekkumine kohaliku elu küsimuste otsustamisse on lubatav vaid juhul, kui see on seotud riigi ülekaalukate avalike huvidega. Oluline on, et nii riigiasutused kui ka omavalitsused tegutseksid nendes piirides, milleks neil seadusest tulenevalt õigus on. Riik ja kohalik omavalitsus peavad olema ausad, tugevad ja võrdväärsed partnerid, lähtudes seejuures eranditult põhiseadusest tulenevast kohaliku omavalitsuse autonoomiast. Riigi huvides on näha omavalitsustes tugevat partnerit. Üleolev suhtumine nõrgestab demokraatlikku valitsemisviisi ning viitab kohaliku omavalitsuse  kui ühe demokraatliku valitsemisviisi alustoe kaitse ja tugevdamise vajadusele. Omavalitsus näeb oma on piirkonnas tervikut, säilitab kohalikke väärtusi ja arendab neid vastavalt kogukonna soovidele ja võimalustele. Selliste tõekspidamistega suudame kindlalt edasi minna. Kõige eeltoodu alus on aga meie inimesed või nagu Ene Ergma on öelnud: „Eesti vajab igaühte meist, nagu meie vajame oma riiki".

Eelmisel aastal siinsamas kõneldes nentisin, et ajad on keerulised. Seda nii esile  kerkinud koroonakriisi kui elektrikriisi tõttu. Kuid õhus olid ka ärevad teated Venemaa sõjalisest tegevusest Ukrainas ning päevakorrale tõusetus viimaste kümnendite suurima julgeolekuohukriisi teema. Järgmisel päeval algaski sõda Ukraina riigi vastu. Meie tänane õnn on see, et elame vabas riigis ja rahu tagamine on omandanud erilise tähenduse ning kus homme toimuvat on keeruline prognoosida. Kerge ei ole, aga erinevalt Ukraina inimestest ei pea me maksma eludega. Eesti on riik, kus on hea elada, mis hoiab ja kaitseb kõiki inimesi, kes siin on ning aitab järele neid, kes hädas. Siiras heameel on tõdeda, et vaatamata riigi väiksusele on Eesti abi Ukrainale vägagi eeskujulik.

Ka ohutuskultuuri järgimine nii inimese, kogukonna, omavalitsuse kui ka riigi tasandil on muutunud igapäevaseks. Olen mitmel korral tsiteerinud Päästeameti juhti Kuno Tammearu ja teen seda ka täna, sest tema poolt öeldu võtab kokku selle, kuidas on õige edasi minna: „Kui tahame ehitada tugevat ühiskonda, siis igaüks peab tegema ära oma osa ja natuke rohkem!".

Ilus, ilus, ilus on maa,

Ilus on maa, mida armastan.

Nendest Hando Runneli sõnadest johtuvalt soovin kõigile südameisse sitkust, tarkust ja visadust hoida meie ilus riik igavesti vabana ja tugevana.

Tunneme uhkust oma riigi üle, Eesti sünnipäev on meie kõigi ühine tõeline pidupäev! Tunneme uhkust oma valla üle, sest meil on siin hää.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Elagu Eesti ja elagu Häädemeeste vald!

Fotod üritusest asuvad SIIN

Fotod: Berit Allika