1.04.24

Loodus- ja elukeskkond

Häädemeeste valla pindalast moodustavad suure osa erinevad kaitsealad, kokku ca 27 236 ha ehk ca 55%. Vallas on 23 rahvusvahelise tähtsusega kaitseala, millest 19 on Natura kaitseala, 3 Ramsari kaitseala ja 1 Helcom kaitseala. Häädemeeste valda piirab merepoolsest küljest Liivi laht, rannajoont on vallal ca 60 km. Vallas asuvad Pärnu maastikukaitseala (517 ha), Uulu-Võiste maastikukaitseala (687 ha), Luitemaa looduskaitseala (11300 ha), Kabli looduskaitseala (737 ha), Kivikupitsa maastikukaitseala (135 ha), Laiksaare looduskaitseala (400 ha), Nigula looduskaitseala (6430 ha), Sookuninga looduskaitseala (5900 ha) ja Laulaste looduskaitseala (1065 ha). Loomisel on Nepste looduskaitseala (894,8 ha), mis ühendab Laiksaare looduskaitseala, Laiksaare männiku ja Nepste hoiuala. Häädemeeste vallas on üks looduskaitsealune park - Uulu mõisapark (3,6 ha).

 

Häädemeeste vallas on nii loodusturismi objekte kui puhkealasid. Loodusturismi objektidel on oluline tutvustada loodusväärtusi ning propageerida keskkonnahoidlikke eluviise läbi vastava taristu rajamise. Valla puhkealad on suure kasutuskoormusega, neid kasutavad kohalikud, naaberomavalitsuste elanikud ja turistid. Valda iseloomustavate rannamännikute majandamine toimub neid väärtustades ja parimaid praktikaid rakendades, kogukond on otsustesse kaasatud. Väärtustamaks valla elanike tööd oma koduümbruse korrastamisel ja kaunistamisel, viib vallavalitsus läbi igal aastal Kauni kodu konkursi.

 

Hulgaliselt loodusega seotud objekte nagu looduskeskus, looduseõpperajad ja puhkekohad on Häädemeeste valla territooriumile rajanud Riigimetsa Majandamise Keskus. Romantiline Rannatee (www.rannatee.ee) on turismialase koostöövõrgustiku kaubamärk, mis ühendab Romantilise Rannatee sümboolikat, väärtusi ja sõnumeid kandvaid turismi- ja teenindusettevõtteid, kultuuri-, ajaloo- ning loodusväärtusi ja sündmusi, mis jäävad Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevuspiirkonda ning hõlmavad Pärnumaa rannikuala, kulgedes mööda 240 km pikkust rannajoont.

 

Valla elukeskkonda mõjutab oluliselt suurte taristuobjektide rajamine. Rail Balticu ja Via Baltica rajamine on kaasa toonud surve maavara kaevandamiseks, mis põhjustab ulatuslikke muutusi piirkonna maastikus ja rohevõrgustikus. Enim on kaevandamissurvest mõjutatud Võiste alevik ning Nepste, Urissaare ja Massiaru külad. Nende asulate elanikud on väljendanud ka muret karjääride rajamisest põhjustatud mõjust elutingimustele. Häädemeeste valla eesmärk on maavarade kasutamisel lähtuda jätkusuutliku kasutuse põhimõttest ja säilitada väärtuslik elukeskkond ka tulevastele põlvedele.

 

Häädemeeste vald on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, mille raames on lähitulevikus võimalik ära anda 11 eri liiki jäätmeid. Lisaks korraldatud jäätmeveole toetame ka ohtlike jäätmete, sh asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide liigiti kogumist ja jäätmekäitlejale üleandmist. Valla eesmärk on vähendada jäätmeteket ja suurendada jäätmete ringlusesse võtmist. Häädemeeste vald teeb jäätmehoolduse kavandamisel koostööd teiste omavalitsustega läbi MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus.

 

Häädemeeste vald on mõjutatud ka kliimamuutustest. Koostöös teiste Pärnumaa omavalitsustega on koostatud kliimakava ja lisaks elu- ja looduskeskkonna väärtustamisele peame seadma omavalitsusele ka kliimaeesmärgid.

 

Keskkonnamõjude protsessi hindamine 

Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik tööriist, mida kasutatakse tööstuse ning suurmahuliste objektide planeerimisel, infrastruktuuri kavandamisel, tegevuslubade väljastamisel.

Rohem infot keskkonnamõjude protsessi kohta on leitav Keskkonnaameti veebilehelt. 

 

Looduskaitse 

 

Siin, nelja aastaajaga maal, pakub loodus alati midagi uut ja huvitavat. Selleks, et Eestimaal oleks veel kaua võimalik meie mitmekülgset ja põhjamaist looduskeskkonda nautida, tuleb õrna kooslust kaitsta. Looduse kaitsmisel võib oma panuse anda iga inimene. Selleks, et oma ümbrusega/keskkonnaga mõistlikult käituda, tuleks igapäeva rutus ja toimetamistes jälgida alati ka meie väärtuslikku looduskeskkonda, et me sellest lihtsalt üle ei sõidaks.

Rohkem infot looduskaitse kohta on leitav Kliimaministeeriumi veebilehelt. 

 

 

Toimetaja: KÜLLIKI KIIVER