Sellest aastast annab Päästeamet kodunõustamiste käigus nõu ka hädaolukorraks valmistumise teemal. Lisaks pööratakse enam tähelepanu vingugaasianduri olemasolule. 

„Uuringud näitavad, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel ja toiduvalmistamisel. Suurõnnetuste korral võib abi jõuda inimesteni hiljem, kui nad seda eeldavad, seega on oluline, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama kui elutähtsad teenused peaksid katkema," selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert  Mikko Virkala.

Seetõttu on alates sellest aastast kodunõustamiste ühe teemaplokina ka hädaolukordadeks valmisolek. „Nõustamise käigus räägime piirkonna riskidest, mis inimest ohustada võivad, kodusest varust, mis võiks olemas olla ning ka sellest, kuidas käituda, kui oleme kriisiolukorda sattunud," selgitas Virkala.

Kriisiolukordadeks valmistumise ja juba tekkinud olukorras käitumise juhistega saab tutvuda veebilehel www.kriis.ee. Paberil käsiraamat on olemas kõigis raamatukogudes üle Eesti ja peagi jõuab ka enamikesse koolidesse. Juhised on saadaval eesti, vene ja inglise keeles. Juhised koostas riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm, kuhu kuulusid enam kui 20 organisatsiooni eksperdid. Praktika näitab, et kõige suurem tõenäosus on sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud.

Lisaks hädaolukorraks valmisolekule on kodunõustamistel fookusesse võetud ka vingugaasiandurite olemasolu. Vingugaasiandur on kohustuslik eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, näiteks tuleks andur paigaldada vannitubadesse, kus on gaasiga köetav veeboiler. Mõistlik on vingugaasiandur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, nagu näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, katel või pliit.

Vingugaasianduri ja hädaolukorraks valmisoleku teemade kõrval on kodunõustamise põhiteemadeks aga jätkuvalt ka suitsuandur, esmased tulekustutusvahendid, elektri- ja küttesüsteemid, lahtise tule kasutamine ja inimeste käitumisharjumused.

Päästeameti soov on aidata inimestel oma kodu tuleohutumaks muuta ja seeläbi vähendada elumajade tulekahjude arvu. 2018. aastal toimus 730 kodu tulekahju, milles hukkus kokku 50 inimest.

Kodunõustamise käigus vaadatakse koos omanikuga üle kodu tuleohutusalane olukord ja antakse inimestele nõu, kui leitakse parendamist vajavaid asjaolusid. 2018. aastal käisid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ohutusalast nõu andmas 22 986 kodus, mis on rekordiliselt suur arv. Ka sel aastal on plaanis külastada vähemalt 22 000 kodu.

Päästeamet nõustab tuleohutuse osas ja aitab ohte märgata, kuid lõplik vastutus oma kodu turvalisuse eest jääb inimesele endale. Nõustamise eesmärk ei ole inimest kontrollida või trahvida.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele, sh vähendada tules hukkunute arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le. Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel. Päästeamet on suuruselt kolmas valitsusasutus, kus töötab ligi 2200 inimest. Eesti ühtsesse päästevõrgustikku kuulub ligi 200 kutselist ja vabatahtlikku komandot, kokku 4100 päästeteenistujaga.

 

Riin Oeselg

pressiesindaja

+372 51 908 967 (434)
riin.oeselg@rescue.ee

Raua 2 | 10124 Tallinn

www.paasteamet.ee