Rail Balticu parimaks osutunud trassialternatiivile on koostatud planeeringulahendus, mis näeb ette raudtee arendamise põhimõtted, keskkonnakaitselised meetmed, hüvitusmeetmed ja neid toetavad meetmed. Ametiasutused on planeeringumaterjalid kooskõlastanud, nüüd on aeg arvamust avaldada kõigil huvilistel.

Infokohtumisel ja avalikel aruteludel tutvustatakse planeeringulahendust ja kaasnevaid mõjusid, sh mida kavandatu maaomanikele ja kogukondadele tähendab. Kõik saavad esitada küsimusi ja kohtumiste lõpus on võimalik soovi korral saada infot selle kohta, kas ja mida planeeringuga tema kinnisasjale või selle lähedale planeeritakse ja kuidas see teda mõjutab.

350 meetri laiune trassikoridor koos Surju ja Urissaare kohaliku peatusega

Tagamaks piisav ruum raudtee projekteerimiseks, on trassikoridori laius 350 meetrit. Kavandatud kohalikud raudtee peatused Surjus ja Urissaares muudavad inimestele kättesaadavamaks suured keskused, kus asuvad töökohad, koolid, lasteaiad ja muud olulised teenused.

Rail Balticu raudtee saab olema kogu ulatuses tarastatud, et tagada ohutus. Teedevõrgustiku jätkuvaks toimimiseks kavandatakse raudteega eritasandilised ristumised, juurdepääsuteed kohalikele raudtee peatustele ning uued juurdepääsu- ja ühendusteed. Mõned teed ka suletakse. Sellele vaatamata tagatakse juurdepääs nii elukohtadele, kui ka põllu- ja metsamaadele.

Planeeringuga nähakse ette müra leevendusvajadusega alad müra ja vibratsiooni tõkestamiseks. Planeeringule järgneva raudtee projekteerimisel leitakse kõige sobilikumad lahendused nii inimese tervisele avalduvate mõjude ennetamiseks kui ka müratundliku elustiku kaitseks. 

Loomadele kaheksa ökodukti

Planeeringuga luuakse võimalused loomade liikumiseks ja rohevõrgustiku toimimiseks ning nähakse ette elupaikade kvaliteedi muutust takistavad meetmed. Elupaikade killustamise vältimiseks on kavandatud veekogudega ristumisel läbipääsud väiksematele loomadele ning 8 ökodukti koos kaitsevööndiga. Rohevõrgustiku paremaks toimimiseks nähakse roheline võrgustik uuesti ette Riigikohtu poolt tühistatud Rail Balticu trassikoridoris.

Raudtee rajamisega kaasneb oluline ebasoodne mõju Luitemaa metsistele, aga see hüvitatakse. Eesmärk on tagada metsistele elupaiga samaväärne toimivus, mis on enne raudtee rajamist. Selleks luuakse tingimused, mis võimaldavad praeguse 13 metsisekuke arvukuse kasvu 24 kukeni. Kavandatakse metsisele uued elupaigad ja mängualad ning tagatakse Luitemaa linnuala metsiste sidusus teiste lähiala metsise mängudega. Nii on võimalik vältida Luitemaa metsiste asurkonna isolatsiooni jäämist ja hääbumist. Hüvitusmeetmed tuleb ellu viia esimesel võimalusel ja kindlasti enne Rail Balticu ehitustegevust. Hüvitusmeetmete tõhususe kontrolliks nähakse ette metsiste regulaarne seire.

Hüvitusmeetmete tõhususe tagamiseks on ette nähtud hüvitusmeetmeid toetavad tegevused. Need on meetmed, mis aitavad vähendada võimalust, kus hüvitusmeetmed ei osutu seire põhjal siiski piisavalt tõhusaks ja vajalik on hakata otsima täiendavaid hüvitusalasid. Üheks teotavaks tegevuseks on arendus- ja majandustegevuse reguleerimine puhveraladel, kus on metsise põhiline elupaiga kasutusala ning mille säilimine ja kvaliteet on oluline hüvitusaladele seatud eesmärkide saavutamiseks. Näiteks reguleeritakse riigimaal metsise Eesti looduse infosüsteemi kantud leiukohas ja Rabaküla siduskoridoris metsa majandamist. Eramaal metsa majandamisele piiranguid ei seata. On vaid üks erand, mis puudutab paari maaomanikku – metsise mängupaigas on uuendusraied lubatud, kui oluline ebasoodne mõju metsisele on välistatud. Puhveralas riigi- ja eramaal reguleeritakse ka raadamist ehk raieid, mille eesmärk on mets lõplikult likvideerida.

Hüvitusmeetmeid toetavad tegevused puhveraladel on ajutise iseloomuga. Arendus- ja majandustegevust puhveralades reguleeritakse ajutiselt, kuni metsisele avalduva mõju hüvitamiseni ehk hüvitusmeetmete kavas toodud seireperioodi lõpuni, kokku umbes kümme aastat. Kui selleks ajaks on hüvitamise eesmärk saavutatud, toimub edasine lubade menetlemine ja andmine arendustegevuste ja majandustegevuse kavandamisel tavapärasel viisil, arvestades jätkuvalt Natura aladele avalduvate ebasoodsate mõjude vältimise vajadust.

Kõik huvilised on oodatud kaasa rääkima

Rail Baltic on Eestis ja ka Balti riikides üks olulisemaid taristu projekte. Rail Balticu rajamine täidab mitmeid Eesti riigi jaoks avalikes huvides seatud pikaajalisi eesmärke. Parenevad inimeste ja kaupade liikumisvõimalused. Seeläbi avarduvad hariduse- ja tööjõuareaalid, tugevneb Eesti konkurentsivõime kasv ja majandusareng. Elektrifitseeritud Rail Balticu rajamise ja kasutamisega kaasneb ka positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnahoid – väheneb maanteetranspordist tulenev õhu- ja mürasaaste ning süsinikuheide. Suureneb ka liiklusturvalisus, sest raudteeliiklus on umbes 30 korda turvalisem kui autodega liiklemine.

Materjalidega on võimalik tutvuda 30.09-28.10.2024. Materjalid on elektroonsena leitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Rail Balticu planeeringu veebilehel rubriigis „Avalik väljapanek ja avalikud arutelud". Paberkandjal Pärnu riigimajas, Saarde ja Häädemeeste Vallavalitsuses. Kirjalikke arvamusi saab edastada kuni 28.10.2024 aadressil info@agri.ee või Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122.

Infokoosolek toimub Surju Rahvamajas 07.10.2024 kell 17.00. Infokoosolekul on võimalik osaleda ka läbi veebikeskkonna MS Teams (link on leitav vahetult enne infokoosoleku algust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Rail Balticu planeeringu veebilehel rubriigis „Avalik väljapanek ja avalikud arutelud").

Avalikud arutelud toimuvad 13.11.2024 Uulu Kultuuri- ja spordikeskuses, 14.11.2024 Kilingi-Nõmme Klubis ja 15.11.2024 Pärnu riigimajas. Kõik kohtumise algavad kell 17.00.