Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette valmistama Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist. Kuna planeeringu eesmärk on koostamise käigus muutunud, on edaspidi otstarbekas piirkonna maavarade kasutust käsitleda üksikjuhtumitena vastavalt jooksvale vajadusele.

Planeeringu projektijuhi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Agnes Lihtsa sõnul näeb planeerimisseadus ette võimaluse maakonnaplaneeringu koostamine lõpetada, kui ilmnevad nüansid, mis välistavad selle elluviimise või kui eesmärk koostamise käigus oluliselt muutub. "Praeguseks on ilmnenud mitmed maavarade paiknemise ja käsitlemisega seotud asjaolud, mis planeeringu algset eesmärki täita ei võimalda," märkis ta. 

Teemaplaneering algatati 2023. aastal eesmärgiga lahendada Rapla ja Pärnu maakondades ehitusmaavarade varustuskindluse tagamisega seotud probleemid, seada kaevandamisel riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid, sh perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemine, samuti määrata kindlaks olemasolevate karjääride laiendamise võimalused.

"Tänaseks on selgunud, et näiteks liiva ja kruusa alad on maakonna tasandil planeeringu mõttes küllaltki väikesed – enamasti 10 kuni 20 hektari suurused – ja seotud konkreetsete taristu- või ehitusobjektidega, mistõttu on keeruline neid pikaajaliselt ette planeerida. Lubja- ja dolokivi osas on vajalik leida paar uut kohta piirkonna varustuskindluse tagamiseks, mida on mõistlik teha üksikjuhtumitena," selgitas Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev.  

Eelmisel aastal muutus ka riiklik turba kaevandamiseks sobivate alade nimekiri, mis mõjutas suuresti riigi huviga turbaalade planeerimist. Niisamuti ei ole enam vajadust planeerida ehitusmaavarasid Rail Balticu raudtee rajamiseks, kuna planeeringu ajakava ei võimalda projekti elluviimist mõjutada ning enamikes piirkondades on vajalik materjal tänaseks olemas.

Kuivkaevu hinnangul on seni tehtud töö tulevikus siiski palju abiks. „Rapla ja Pärnu teemaplaneeringu raames koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, valminud esmast kaarti ning teisi hinnanguid saab edaspidi kasutada riigi huvi hindamisel, kaevandamisloa andmise otsuste ja muude analüüside tegemisel. See omakorda võib tähendada menetlusaegade lühenemist, sest osa tööst on juba tehtud."

Lisaks on valmimas Harju maakonna maavarade teemaplaneering, milles esitatud leevendusmeetmeid, tingimusi, soovitusi ja puhveralasid on võimalik kaaluda ja rakendada väljaspool Harju maakonda ka teistes Eesti piirkondades.

"Rapla maakonnaplaneeringu 2030+" ja "Pärnu maakonna planeeringu" maavarade teemaplaneering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise lõpetamise eelnõu esitatakse valitsusele kinnitamiseks sel sügisel.

Pressiteade.