Kus algab või lõpeb Eesti?             

Viimased sadakond aastat on mööda maismaad lõuna poolt Eestisse tulles olnud esimene asustatud punkt väike Ikla küla. Pikemas vaates on see tänane Häädemeeste valla nurk omapärase ja mitmepalgelise ajalooga. Kunagisel liivlaste asustatud alal märkab teadjam pilk tänaseni jälgi liivi mõjudest nii eestlaste kui ka meie naabrite lätlaste hulgas. Kolme keelt ja kultuuri seob ja kõnetab omapärasel viisil vana liivlaste pulmalaual, üks liivi kultuuri tüvitekste „Puhu tuul ja tõuka paati". Siit ka Vana-Ikla piiripunkti lahenduse kontseptsiooni nimi.

Reisides lähemal või kaugemal, aga ka Eestis ringi vaadates, tekib arusaam sellest, mis on inimestele oluline, millest hoolitakse ja kuidas väärtustatakse ühist eluruumi. Kõige selgemat keelt räägib alati avaliku ruumi seisukord. Kindlasti oleme nõus sellega, et kõik meie ümber on pidevas muutmises ja muutustel on alati oma suund. Saab küsida, kas oleme rahul olemasolevaga, kas tajume muutuste suunda ja kas see meile sobib? Need olid ka esmased lähtekohad, kui püstitati küsimus Vana-Ikla piiripunkti võimalikust lahendusest, tähendusest ja väljanägemisest tulevikus. Tõenäoliselt on põhjalikult kirjeldamata selge, et tänase olukorraga ei saa rahule jääda, pigem tekitab nõutust ja küsimusi. Riikliku sümboolika, teemärkide, turismi- ja muu info aluste lahendused ja asetus ei jäta läbimõeldud muljet. Haljastus on suures osas isetekkeline ja vajab korrastamist. Kontseptsiooni puudumine ja visuaalselt ebaühtlane lahendus riivab silma, eriti võrdluses kõrvalasuva Läti piirialaga.

Viimase kümnekonna aasta jooksul on üle Eesti korrastatud ja lahendatud mitmete linnade ning asulate väljakuid ja keskuseid. Värskeim näide Pärnumaalt on Vändra otsus lahendada alevi ajalooline peatänav koos keskuse korrastamisega. Saab omavalitsusele vaid jõudu soovida suurte plaanide ja julgete mõtete elluviimisel!

Paljudest sarnastest ettevõtmistest mujal teeb Ikla projekti eriliseks see, et ta asub riigipiiril. Siit tuleneb üks lahenduse kontseptsiooni võti, mis juhib tähelepanu sellele, mis meid naabritega ühendab ja mis neist eristab. Kindlalt on rohkem meid ühendavaid asjaolusid. Meid seob ühine ajalugu, heanaaberlik suhtlus ja piiriülene koostöö nii majanduses kui ka kultuurivaldkonnas.

Antud idee teostumisel tekib suurem koostoimiv terviklik ala koos lätlaste korrastatud ajaloolise piirialaga, mis asub diagonaalselt üle tee teiselpool piiri. Läti poolse ala vooruseks on avatus merele, sealt algav matkarada üle rannaniidu ajaloolisele Heinaste muulile. See on naabrite hulgas aastaringselt populaarne külastuspaik, kus võib kohata igas vanuses matkajaid ja puhkajaid. Vastukaaluks Eesti poolel saame luua üsna väikesele kinnistule mitmeotstarbelise rajatise. On vägagi tõenäoline, et tulemuseks on piirülene suurem ühine puhkeala, mis kasvatab külastajate arvu mõlemal pool piiri tunduvalt.

Fotol Ikla piirivalve punkt, omaaegne terviklik kahepoolse hoonestusega tänavafront, 1930-ndad.

Taamal täna toimiv „Avat" võõrastemaja, endine küla kauplus.

 

Kontseptsioonist.

Idee on luua sümboolse väärtusega objekt, mis markeerib kunagist piirivalvehoonet ja kontrollpunkti oma ajaloolises asukohas. Koos maastikulahendusega tekib puhkeala, mis vajadusel suudab täita ka esindusfunktsioone. Sellega taastame Ikla piiriäärses lõigus kahepoolse hoonestusega tänavafrondi, andes aimu, milline nägi see rannaküla välja oma parematel päevadel enne II maailmasõda.

Plaanitav rajatis ei tähenda kunagise hoone taasehitamise püüdu, vaid pigem selle markeerimist liimpuidust konstruktsiooni abil, millel on osalises mahus katus peal. Kuna seinad puuduvad, siis projekti nimetus „Puhu tuul" on kindlasti ka aus nimi. Hoone põrandaala (9x15,5m) on plaanitud maapinnast pisut kõrgema betoonist tasapinnana. Sellel alal saab korraldama üritusi, kuhu mahub 60-80 inimest.

 

Mitmeotstarbelisel objektil on erinevad tasandid:

1. Riiklik tasand: Eesti esmamulje, nn. visiitkaart, lähenedes mööda vana Riia maanteed. Võimalus vastu võtta Eestisse saabuvaid külalisi

2. Maakonna tasand: Pärnumaa võrdluses teiste Eesti maakondadega

3. Valla tasand: Häädemeeste valla tuntuse suurendamine 

4. Kohalik tasand: külakogukonna ja kohaliku ettevõtluse kaasamise võimalused suvitusperioodil

Objekti puitkonstruktsiooni „roided" võivad meenutada ka kummuli keeratud ehitusjärgus olevat purjelaeva.

See on vihje piirkonna merendusega seotud ajaloole ja võimaldab tutvustada siitkandi purjelaevade ehitamise, purjetamise, kaptenite-reederite ning merehariduse lugu.

Oluline eesmärk on välja töötada lahendus piirialal riigi ja valla sümboolika läbimõeldud ja väärikaks eksponeerimiseks koos valguslahendusega.

Millist elu üks mitmeotstarbeline avaliku ruumi objekt tegelikult elama hakkab, sõltub külastajatest ja kohalikest elanikest. Valmidus on vastu võtta ja puhkamise võimalust pakkuda matkajatele. Arvestades, et maantee on osa EuroVelo rahvusvahelisest jalgrattateest, lähedal asub mitmeid looduskauneid paiku ning siin asub ka Eestit läbiva Ikla-Oandu RMK matkaraja (ca 370km) algus- ja lõpp-punkt, siis on ootused ja vajadus puhkeala järele olemas. Kindlasti jätkub siin kasutust ja tegevusruumi Ikla kogukonna enda rahvale ja noortele.

Edasine väljakutse on töötada välja kompaktne lahendus Häädemeeste valla ajaloo, looduse, vaatamisväärsuste ja kultuuri tutvustamiseks objektil. Loodetavalt hargneb siit edasine koostöö Häädemeeste ja ka Pärnu muuseumiga. Lisaks peaks seal saama jagada ka infot päevakohastest ettevõtmistest ja sündmustest siinmail.

Objekti väljatöötamisel on autorid (Eero Jürgenson ja Jaanus Saarepera) pikema perioodi vältel vaadelnud kohapeal toimuvat, kohtunud külakogukonna esindajatega, analüüsinud ligilähedaste objektide lahendusi. Küll võib väita, et lahendused hakkavad tööle, kui nad sobivad konteksti. Hiljutine avalik arutelu Metsapoole koolis (22.01.2024) lisas veendumust ka selles plaanis, et pisiasjad on samuti väga olulised. Seda ka valla ühes väikseimas külas Iklas.