Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine".

Rail Balticu raudteega luuakse uus rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid. Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Pärnu maakonnas. Maakonnaplaneeringu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks kehtestas riigihalduse minister 13.02.2018 Harju maakonna osas ja 14.02.2018 Rapla maakonna osas.  Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori  asukoht valitud.

Raudtee trassi koridori asukoha määramisel kaaluti mitut võimalikku asukohta, mille tulemusena valiti trassikoridori asukoht nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teostatav ja majanduslikult tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid minimaalsed nii inim- kui ka looduskeskkonnale. Põhjaliku analüüsi käigus selgitati välja trassikoridor, kus osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmine ning tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine, trassi kulgemine majapidamistest kaugemal ja strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise võimalust arvestades.

Planeeritud trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, kus on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruum, mis võib osutuda vajalikuks juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee nihutamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Pärnu  linnas ja Tahkuranna valla Reiu külas, kus trass kulgeb endise Pärnu-Riia raudtee asukohas, on trassikoridori laiuseks 150 m.

Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on oluliselt madalam 120 km/h. Rahvusvahelise rongi peatus on planeeritud Pärnusse.  Planeeritud trassikoridor annab võimaluse korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu ja edasi Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.

Rail Balticu trassi koridori pikkus Pärnumaal on 109 km ja see kulgeb läbi viie kohaliku omavalitsuse: Põhja-Pärnumaa vald (enne haldusreformi Vändra ja Tootsi vallad), Tori vald (enne haldusreformi Are, Sauga ja Tori vallad), Saarde vald (enne haldusreformi Saarde ja Surju vallad), Häädemeeste vald (enne haldusreformi Tahkuranna ja Häädemeeste vallad) ja Pärnu linn (enne haldusreformi Paikuse vald ja Pärnu linn).

Planeeringulahenduste alusel toimub Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) Rail Balticu raudtee ehitusprojekti koostamine. Ehitusprojekti alusel selgub ka Eesti Vabariigile omandatava maa täpne vajadus. Vajaliku maa omandamine toimub läbirääkimiste teel. Maade omandamisel võib alternatiiviks ostmisele olla ka kinnisasja ümberkruntimine ja kinnisasja vahetamine.

Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori alale jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni Rail Baltic raudtee valmimiseni. Pärast raudtee kasutusloa väljastamist tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist.

Planeering koostati tihedas koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaministeeriumi ja teiste asjaomaste riigiasutuste, Rail Balticu trassikoridori jäävate maavalitsuste, Pärnumaa kohalike omavalitsuste, erinevate huvigruppide ja avalikkusega. Planeeringuprotsessi kaasati ka isikud, kelle kinnistuid trassikoridor puudutab. Pärnumaal toimus planeeringu koostamise käigus kokku 31 avalikku arutelu, millest võttis osa ligi 1000 isikut.

Rail Balticu maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud planeeringulahendus omavalitsuste kaupa. Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja tingimused on toodud kogu planeeringuala kohta. Planeeringu koosseisus on kolme maakonda hõlmav joonis (mõõtkava 1:220 000) ja Pärnu maakonna põhijoonis (mõõtkava 1:80 000). Samuti eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) on koostatud enne 2017. aasta haldusreformi eksisteerinud kohalike omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude osas.

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Meetmete tõhususe kontrollimiseks projekti edasistes etappides on KSH  aruandes esitatud seirekava. Maakonnaplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju.

Maakonnaplaneering, kehtestamise käskkiri ja KSH aruanne on kättesaadavad veebilehel http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud Pärnu maakonna alajaotuses.