Häädemeeste alevik

Pealkiri
Häädemeeste aleviku Metsa tn 1 kinnistu detailplaneering
Häädemeeste alevikus Pärnu mnt 2 kinnistu detailplaneering (MENETLUS LÕPETATUD)

Ikla küla

Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneering

Häädemeeste Vallavolikogu 27.02.2025 otsusega nr 11 algatati Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu (katastritunnus 21303:006:0174, registriosa 24389250, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) detailplaneering, mille planeeringuala suurus on 1278 m².

DP koostamise eesmärk on elamule ja abihoonele ehitusõiguse määramine ning juurdepääsu, haljastuse ja tehnovõrkude lahendamine.

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub planeeringuala elamu maa-alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m2. Ühtlasi asub planeeringuala ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis. Ikla jõe kalda ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m. Lääne mere ehituskeeluvöönd on 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine ja ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine.

Täiendavate uuringute vajadust ei ole ette näha.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas 15.11.2024 kirjaga nr 6-1/48-1 Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja KSH eelhinnangu eelnõu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4836-1, kus märkis järgmist:

1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.

2) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt detailplaneeringut täiendada.

3) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07).

Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 09.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8588-1, kus märkis järgmist: „Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja selle lisadega. PTA-l puuduvad märkused, ettepanekud või vastuväited esitatud eelnõule ja planeeringu lähteseisukohtadele.".

Transpordiamet esitas oma seidukohad 13.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19675-2, kus märkis järgmist:

1) Aasa-Uuetoa kinnistule puudub juurdepääs riigiteelt. Nõustume planeeringu eskiislahenduses näidatud ristmiku asukohaga riigitee km 0,054. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2) Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3) Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Palume nihutada hoonestusala riigitee nr 19348 suhtes 10 m kaugusele teekatte servast, mis vastab tänava kaitsevööndi laiusele. Märgime täpsustavalt, et me eristame riigitee kaitsevööndis ehitusjoone määramisel elamuid abihoonetest ehk elamule sobiva asukoha määramisel lähtume olemasolevate elamute paiknemisest antud riigitee küljel.

4) Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5) Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid" nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel" toodud põhimõtetest.

7) Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8) Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

9) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

10) Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

11) Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded". Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 30.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/732-2, kus märkis järgmist:

1) DP materjalide kohaselt kavandatakse kinnistule rajada puurkaev ja biopuhasti (heitvesi suunatakse Ikla jõkke) või septik. Otsuse eelnõus on kirjas: Planeeringuala paikneb ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialal, kus uusi puurkaevusid ei ole lubatud rajada. Veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi kaudu. Aasa-Uuetoa kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reovesi tuleb lahendada kas kinnise mahuti või biopuhastiga.

2) Häädemeeste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (Häädemeeste ÜVK kava) kohaselt planeeritakse Aasa-Uuetoa kinnistuga põhja poolt piirneval Ikla-Piiri teega paralleelselt kulgevalt veetorustiku rajamist, kuid käesoleval ajal ei ole see veel välja ehitatud. Kinnistust lääne pool kavatsetakse rekonstrueerida olemasolevat veetorustikku, mis viitab, et ühisveevärgiga liitumise võimekus on juba tõenäoliselt praegu olemas. Keskkonnaametile jääb selgusetuks, et kui on nõue liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mille alale DP ala väidetavalt jääb, siis mis eesmärgil taotletakse puurkaevu rajamist kinnistule, kui see pole lubatud?

3) Häädemeeste ÜVK kava kohaselt puudub Ikla külas ühiskanalisatsioon (kasutusel kogumismahutid ja imbsüsteemid) ning ei ole ka moodustatud reoveekogumisala (kogutakse kogumismahutite abil kokku ja tühjendatakse lähima reoveepuhasti purgimissõlme). Seega otsuse eelnõus käsitletud ühiskanalisatsiooni olemasolu tundub eelmainitu põhjal ekslik.

4) Märgime, et juhul kui kanalisatsioonilahendus teostatakse biopuhasti abil, ei oleks puurkaevu rajamise korral võimalik kinnistu piires pinnasesse immutamine ning ainus võimalus on juhtida biopuhastist heitvesi suublasse (Ikla jõgi), nii nagu taotletud on. Märgime, et heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. Eskiisi kohaselt puurkaevu kavandatavas asukohas ei ulatu selle hooldusala Ikla jõeni.

5) DP lähteseisukohtades on kirjutatud: planeeringuala lõunapiiril asub Ikla jõgi, mille ehituskeeluvööndi ulatus on metsamaa kõlvikul 200 m. Märgime, et Ikla jõe ehituskeeluvöönd on 25 meetrit ja planeeringuala asub valdavalt tavapärases Ikla jõe ehituskeeluvööndis. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 meetrit korduvalt üleujutatud ala piirist. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini10 ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis.

6) DP lahendusega taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega ei saa Keskkonnaamet LKS-st lähtudes anda käesoleval hetkel ehituskeeluvööndi vähendamise kohta siduvatseisukohta. Lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering on vastu võetud, kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse ning Keskkonnaamet on teostanud paikvaatluse. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teedeja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Arvestades eeltoodut võib kõnealusel juhul olla asjaolusid, mis ei toeta ehituskeeluvööndi vähendamist, näiteks ehitamine metsamaale ja senini hoonestamata alale ning lisanduvate tehnovõrkude rajamise vajadus.

7) KSH eelhinnangus ptk-s 3.3, lk 4 on sisuliselt käsitlemata võimalikud mõjud vooluveekogule (Ikla jõgi), vaatamata sellele, et eskiisi ja lähteseisukohtade järgi on ühe võimaliku valikuna kavandatud kinnistule biopuhasti ning sellest lähtuva heitvee suunamine jõkke.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Seotud failid:

Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamine lä.asice

Jaagupi küla

Pealkiri
Jaagupi küla Kikka kinnistu detailplaneering

Kabli küla

Kabli külas Salu kinnistu detailplaneering (KEHTESTATUD)

Häädemeeste Vallavalitsus algatas 05.09.2024 korraldusega nr 349 Kabli külas asuva Salu kinnistu (katastritunnus 21401:001:0920) detailplaneeringu. Detailplaneering vastab kehtivale Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringule. Detailplaneeringu eesmärgiks on Salu maaüksuse jagamine elamumaa ja transpordimaa katastriüksuseks ning ehitusõiguse andmine elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Juurdepääs planeeringualale kavandatakse 2130421 Merelaane tee ja Orajõe metskond 15 kinnistul kulgeva metsatee kaudu. Planeeringuala suurus on ligikaudu 44591 m². Detailplaneeringu algatamisel ei ole ette näha täiendavate uuringute vajadust.

Häädemeeste Vallavalitsuse 27. veebruari 2025 korraldusega nr 68 kehtestati Kabli külas Salu kinnistu detailplaneering, mille planeeringuala suurus on 44591m². Detailplaneeringu eesmärgiks on Salu maaüksuse jagamine elamumaa ja transpordimaa katastriüksuseks ning ehitusõiguse andmine elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Juurdepääs planeeringualale kavandatakse 2130421 Merelaane tee ja Orajõe metskond 15 kinnistul kulgeva metsatee kaudu. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu kohaselt tuleb detailplaneering koostada, kui katastriüksus jagatakse neljaks või enamaks elamukrundiks. Salu kinnistu asub osaliselt elamu maa-alal ja osaliselt rohevõrgustiku alal. Elamu maa-alal on minimaalne elamukrundi suurus 2500 m² ja rohevõrgustiku alal 3 ha. Osaüldplaneeringu kohaselt ei ole lubatud rohevõrgustiku väiksemaid elamukrunte moodustada. Planeeritavad krundid peavad jääma elamu maa-alale.

Detailplaneeringu info planeeringute andmekogus:

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30113895

Seotud failid:

Laadi küla

Laadi külas Männikupõllu kinnistu detailplaneering

Häädemeeste Vallavalitsus algatas 15. novembri 2023 korraldusega nr 557 Laadi külas Männikupõllu kinnistu (katastritunnus 84801:001:1867) detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus jagada kuueks ehitusõigusega krundiks ning muuta maa sihtotstarve elamumaaks. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Männikupõllu kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning väikeelamumaa reservmaal. Tulenevalt üldplaneeringust on minimaalne krundisuurus väikeelamu reservmaal 2200 m². Detailplaneeringu algatamisel ei ole ette näha täiendavate uuringute vajadust.

Seotud failid:

Laadi külas Männikupõllu kinnistu detailplaneeringu algatamine.asice

Lepaküla

Pealkiri
Laanealuse kinnistu detailplaneering
Lepaküla Soometsa tee 54 detailplaneering (KEHTESTATUD)
Lepaküla Uuetoa kinnistu detailplaneering (KEHTESTATUD)

Majaka küla

Koskla kinnistu detailplaneering (KEHTESTATUD)

Häädemeeste Vallavalitsus algatas 09. aprill 2024 korraldusega nr 135 Majaka külas Koskla kinnistu (katastritunnus 21401:001:0034, registriosa 1506106, pindala 3,14 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks on Koskla maaüksuse jagamine 7 elamumaa katastriüksuseks ning ehitusõiguse andmine elamute ja abihoonete püstitamiseks. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub Koskla kinnistu elamu maa-alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m². Vastavalt osaüldplaneeringule tuleb detailplaneering koostada kui planeeritakse neli või enam uut krunti. Maaüksuste suurim lubatud täisehituse protsent on alla 3000m² maaüksuse puhul 20%, 3000-5000 m² maaüksuse puhul 15% ja 5000-10000 m² maaüksuse puhul 10%. Võttes arvesse olemasolevat hoonestust ning planeeringuala asukohta, on elamul lubatud suurimaks korruste arvuks 2 ja abihoonetel 1 korrus. Planeeringualale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatava 2130047 Laigeste tee kaudu. Planeeringuala sisestele juurdepääsuteedele tuleb planeeringuga ette näha teeservituudid. Samuti tuleb sõlmida puurkaevu kasutamise ja veejuhtimisservituudid, et tagada planeeringuga tekkivatele maaüksustele veevarustus.

Häädemeeste Vallavalitsuse 05.02.2025 korraldusega nr 43 kehtestati Majaka külas Koskla kinnistu (katastritunnus 21401:001:0034) detailplaneering, mille planeeringuala suurus on 3,14 ha. Detailplaneeringu põhilisteks eesmärkideks on maa-ala jagamine seitsmeks elamuehituskrundiks, määrata ehitusõigused, hoonestusalad ja arhitektuursed tingimused hoonestamiseks. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala elamumaa juhtotstarbega alal, kus minimaalne krundi suurus on 2500 m². Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga. Koskla kinnistu jääb osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse, kuhu uute hoonete ja rajatiste ehitamine ei ole lubatud. Hoonestusalad on planeeritud väljapoole kehtivat ehituskeeluvööndit.

Detailplaneeringu info planeeringute andmekogus:

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30113873

Seotud failid:

Massiaru küla

Vähila kinnistu detailplaneering

Häädemeeste Vallavolikogu on algatanud Massiaru küla Vähila kinnistu detailplaneeringu oma 11.02.2016 otsusega nr 13. Detailplaneeringu eesmärk on anda kinnistule ehitusõigus tiigi ja sauna rajamiseks. Tegevus on kooskõlas alal kehtiva Häädemeeste valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu on kooskõlastanud Keskkonnaamet (23.02.2018 nr 6-2/18/1328-2) ja Päästeamet (21.02.2018 nr 7.2-3.4/2018/1515-2). Põllumajandusamet on esitanud omapoolsed märkused e-kirjaga.

Vähila kinnistu katastriüksuse tunnus on 21302:003:0104, pindala 1, 2 ha, maatulundusmaa. Kinnistut ei krundita. Planeeringuga nähakse ette ehitusõigus kuni kahele hoonele, ehitusealuse pindalaga kokku 120 m². Planeeritava tiigi maksimaalne suurus on 141x46 m. Väljakaevatava pinnase hulk on umbes 18000 m³. Tiigi kirdeossa planeeritakse avaliku kasutusega tuletõrje veevõtukoht. Maakasutuse juhtfunktsiooniks on planeeritud 35% elamumaa, 65% veekogude maa.

Häädemeeste Vallavalitsus võttis Vähila detailplaneeringu vastu oma 17.04. istungil ning korraldab avaliku väljapaneku 30.04.-14.05.

Seotud failid:

Mereküla

Mereküla Karu tee 24 kinnistu detailplaneering

Häädemeeste vallavalitsus on algatanud Mereküla Karu tee 24 detailplaneeringu oma 19.12.2017 a korraldusega nr 34.

Häädemeeste Vallavalitsus korraldab Mereküla Karu tee 24 kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku 24.08.-7.09. 1,9 ha suurusest planeeringualast eraldatakse neli uut üksikelamukrunti, igaühele võib ehitada ühe elamu ja ühe abihoone.

Seotud failid:

Orajõe küla

Pealkiri
Orajõe küla Meierei kinnistu detailplaneering (KEHTESTATUD)

Penu küla

Pealkiri
Penu külas Tennise kinnistu detailplaneering

Reiu küla

Liivaku kinnistu detailplaneering

Reiu külas Liivaku kinnistu detailplaneeringu eesmärk on eraldada kinnistust kaks üksikelamu krunti ja teemaa kinnistu. Detailplaneering teeb ettepaneku muuta maakasutuse juhtotstarvet, asendades haljasala maa elamumaaga ning elamumaa haljasala maaga.

Planeeringuala suurus on ca 1 ha.

Liivaku kinnistu katastriüksuse tunnus on 84801:001:0210.

Tahkuranna küla

Pealkiri
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering

Treimani küla

Pealkiri
Treimani Järvemäe detailplaneering

Uulu küla

Pealkiri
Uulu küla Kirsisalu tee 7 detailplaneering
Uulu küla Laadi tee 20 detailplaneering (KEHTESTATUD)
Uulu küla Savinovi kinnistu detailplaneering
Uulu külas Heidi ja Siimu tee 4 kinnistute detailplaneering
Uulu külas osaline Lillepõllu Uulu lasteaia detailplaneering
Uulu külas Soometsa tee 19 ja Soometsa tee 21 kinnistute detailplaneering
Uulu külas Uraveere tee 19 kinnistu detailplaneering
Uulu külas Uulu Tööstusküla detailplaneering
Uulu tööstusala detailplaneering (KEHTESTATUD)

Võiste alevik

Võiste alevikus Matsi tn 12 detailplaneering

Häädemeeste Vallavolikogu algatas 05.09.2024 otsusega nr 25 Häädemeeste vallas Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu (katastritunnus 21401:001:0780) detailplaneeringu. Planeeringuala suurus on 13745 m². Planeeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on määratud Matsi tn 12 kinnistule valge ala, kus on lubatud minimaalseks elamukrundi suuruseks 2 ha. Planeeringuga kavandatakse kinnistule elamu ja seda teenindavad abihooned. Detailplaneeringu algatamisel ei ole ette näha täiendavate uuringute vajadust.

Seotud failid:

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamin.asice